Tagasilangus
Tagasilangus tähendab naasmist alkoholi tarvitamise juurde pärast täielikku kainuse perioodi või naasmist rohke alkoholi tarvitamise juurde pärast mõõdukat alkoholitarvitamist. Tagasilangust tuleb vaadata kui ajutist etappi teel tervenemiseni, mitte aga kui läbikukkumist. Tagasilanguse oht on suur esimesel 6–12 kuul.
Tagasilangust põhjustavad mitmed tegurid:
Päästikud on teatud inimesed, kohad, sündmused või emotsioonid, mis tekitavad isu või soovi juua. Näiteks stress, kokkupuude keskkonna või alkoholiga seotud vihjetega, sotsiaalne surve või raskete elusituatsioonidega silmitsi seismine.
Negatiivsed emotsioonid. Inimesed võivad pöörduda alkoholi poole, et tulla toime negatiivsete emotsioonidega, nagu kurbus, ärevus, igavus või frustratsioon.
Kaasnevad vaimse tervise häired, nagu depressioon, ärevus või trauma, võivad suurendada retsidiivi riski.
Sotsiaalsed ja keskkonnategurid. Suures koguses alkoholi tarvitavate sõprade, pereliikmete või suhtlusringkondade mõju võib olla alkoholi tagasilanguse tugev tegur.
Raviasutuste või lähedaste toetuse puudumine. Alkoholi ägenemist põdevatel inimestel on oluline otsida varakult abi ja tuge arstilt või tugirühmadelt, kes aitavad tuvastada ägenemiseni viinud tegurid ja töötada välja strateegiad tulevaste retsidiivide vältimiseks.
Tagasilanguse põhjused
Tõhusate toimetulekuoskuste puudumine. Kui inimesed ei ole välja töötanud alternatiivseid toimetulekumehhanisme või strateegiaid eluprobleemidega toimetulemiseks, võivad nad stressi, iha või negatiivsete emotsioonidega silmitsi seistes naasta joomise juurde.
Liigne enesekindlus või rahulolu. Mõnikord võivad inimesed, kes on oma paranemises varakult edenenud, muutuda liiga enesekindlaks või enesega rahulolevaks, uskudes, et neil on joomise üle kontroll. See võib suurendada tagasilanguse riski.
Mida teha, kui tagasilangus on juba toimunud
1. Tunnista tagasilangust
Tunnistage, et on toimunud tagasilangus, ja aktsepteerige seda taastumisprotsessi osana. Oluline on mõista, et tagasilangus ei tähenda ebaõnnestumist, vaid pigem võimalust õppida ja kasvada.
2. Otsige tuge
Pöörduge arsti poole, et saada juhiseid, teadmisi ja väärtuslikke strateegiaid sõltuvusest ülesaamiseks.
3. Hinnake oma käivitajaid
Tehke kindlaks tegurid, mis võisid tagasilangust põhjustada. Mõelge emotsioonidele, olukordadele või keskkonnale, mis viisid teid uuesti joomiseni. Abiks võib olla mis tahes põhiprobleemide, nagu stress, trauma või vaimse tervise probleemide märkamine, mis võisid tagasilanguses oma osa mängida.
4. Töötage välja tagasilanguse ennetamise strateegia
Tehke koostööd oma arstiga, et töötada välja tagasilanguse ennetamise plaan. See plaan võib hõlmata vallandajate tuvastamist, toimetulekuoskuste arendamist või elustiili muutmist ning tõhusate strateegiate õppimist ihadega toimetulemiseks.
5. Kaaluge meditsiinilist abi
Mõnel juhul võib soovitada uimastiravi. Konsulteerige oma arstiga, et arutada nende ravimite võimalikke eeliseid, mis võivad teie taastumisele kaasa aidata.
Pidage meeles, et taastumine on pikk teekond, millel võivad olla tõusud ja mõõnad. Oluline on olla kogu teekonna jooksul kannatlik. Ja vajadusel ärge kõhelge professionaalselt abi otsimast.
Alkoholist loobumise oskuste arendamine
Isegi kui olete otsustanud joomise lõpetada, võib “sotsiaalne surve” või sõprade surve raskendada alkoholist loobumist.
Eristage kahte tüüpi survet. Otsene surve on see, kui keegi pakub sulle juua või annab võimaluse juua.
Kaudne surve on see, kui tunnete kiusatust juua lihtsalt teiste joovate inimeste läheduses, isegi kui keegi teile juua ei paku.
Võtke hetk olukorra üle järele mõtlemiseks, tunnistage survet.
Võimalusel vältige survet. Mõnes olukorras võib parim strateegia olla sündmuste või kutsete täielik vältimine. Saate sõpradega ühendust hoida, soovitades alternatiivseid tegevusi, mis ei hõlma joomist.
Töötage välja viise, kuidas seista vastu olukordadele, mida te ei saa vältida. Kui teate, et alkohol on menüüs, on oluline eelnevalt välja töötada mõned vastupanustrateegiad. Kui ootate, et teile pakutakse jooki, peaksite olema valmis ütlema veenvalt “ei, aitäh”.
Eesmärk on olla selge ja kindel, kuid sõbralik ja lugupidav. Vältige pikki selgitusi ja ebamääraseid vabandusi, kuna need annavad rohkem võimalusi järele anda.
Siin on mõned punktid, mida meeles pidada.
Vaadake inimesele otsa ja looge silmside.
Vastused peavad olema lühikesed, selged ja lihtsad. Näiteks: “Ma ei joo.”
Sulle jooki pakkuv inimene ei pruugi teada, et püüad kainelt elada. Siin on rida vastuseid juhuks, kui vestluskaaslane nõuab alkoholi joomist:
Ei, tänan. Ma ei joo.
Tead, ma ei joo alkoholi, seda soovitas mu arst. Oleksin väga tänulik, kui saaksid mind aidata.
Võite proovida ka “hästi kulunud strateegiat”. Iga kord, kui teile alkoholi pakutakse, võite korrata sama lühikest ja selget vastust – “Ei, tänan.” Kui sõnad ei aita, võid lahkuda.
Proovige teisi strateegiaid:
Kui te alkoholi joomise lõpetasite, hoidke alati käepärast karastusjooke.
Otsige teistelt tuge, et kiusatusega toime tulla.
Plaanige põgeneda, kui kiusatus muutub liiga suureks.
Paluge teistel hoiduda teile surve avaldamisest või teie juuresolekul joomisest.
Kui teil on õnnestunud joogipakkumisi tagasi lükata, pidage meeles, mis töötas, ja jätkake seda tulevikus.
Pidage meeles, et see on teie vaba valik
Pea meeles, et sina vastutad, et tead, millisena sa tahad oma elu näha ja et oled otsustanud teha kõik, mis vajalik, et elada kainet elustiili. Pea meeles, et see on sinu elu ja sinu valik ning sinu otsust tuleb austada!
Plaan survele vastu seista
Planeerige oma vastupanustrateegiad ette ja keelduge oskuslikult teile pakutavatest alkohoolsetest jookidest.
Pidage meeles, et taastumine on pikk teekond, millel võivad olla tõusud ja mõõnad. Oluline on olla kogu teekonna jooksul kannatlik . Ja vajadusel ärge kõhelge professionaalset abi otsimast.